Skip to content

Minu teekond

  • PDGA #76669
  • Vanus – 25
  • Pikkus – 193cm , 6 ft 4’
  • Alustasin mängimist – 2014
  • Kõrgeim koht maailma edetabelis – 19. koht (2019)
  • Kõrgeim reiting – 1023
  • Kõrgeima reitinguga ring – 1062
  • 4x Eesti meister 2018-2021
  • 3. koht European Open 2019
  • 10. koht USDGC 2019
  • 7. koht Delaware Disc Golf Challenge – National Tour 2019
  • USDGC Distantsivõistluse võitja 2021
The last discbender
Viimane diskitaltsutaja. Joosep Martinson

Tutvustus

Tsau! Mul on hea meel, et oled jõudnud minu ametlikule kodulehele. Enne kui siin ringi hakkad vaatama, las ma tutvustan ennast veidikene.

Minu nimi on Albert Tamm ja ma elan väikse Lõuna-Eesti linnakese Elva lähedal. Minu kodulinna ümbruses on palju discgolfi radasid, neist Sportland Prodigy Elva ja Annikoru discgolfi parke külastan ma kõige rohkem.

Albert's introduction
European Open 2019. Eino Ansio

Elu enne discgolfi

Ma olen spordiga tegelenud alates lasteaiast ja minu kõige esimene ala oli ujumine. Pärast nelja aastat ujumistrennis, tutvustati meile koolis sulgpalli ja ma otsustasin proovida. Proovimisest sai kaheksa aastat täis võistlusi ja auhindu erinevates vanuseklassides ja mängustiilides.

Umbes enda kuuendal sulgpalli aastal kuulsin ma esimest korda discgolfist. Ma teadsin, et paljud sulgpallurid käivad Tartu Dendropargis vabal ajal kettaid loopimas ja ma tahtsin ka proovida. 2014. aasta sügisel käisingi ma elus esimest korda elus discgolfi mängimas ja ma olin kohe vaimustuses.

Pärast seda hakkasime me iga sulgpallivõistluste vaba nädalavahetust veetma disci rajal koos oma sõbra Karl Kertiga. Me jõudsime rajale juba varahommikul, tee ja võileivad kotis kaasas, ning kutsusime vanemad järgi alles siis, kui pimedaks läks.

Ühel hetkel sain sulgpallis vigastada ja mängimisse tuli paus teha, siis oli mul aega keskenduda rohkem discgolfile - puttisin, viskasin koha pealt jne. Edasine on juba ajalugu… 😉

Winners
Eesti Noorte meistrivõistlused sulgpallis 2009. U11 Poodium – Daniel Juht, Kristjan Tamm ja mina. Serge Enkoff
Albert playing badminton
Eesti Noorte meistrivõistlused sulgpallis 2011. Serge Enkoff
Albert playing badminton 2
Eesti Noorte meistrivõistlused sulgpallis 2013. Meespaarismäng koos Robert Joonasega. Serge Enkoff

Davai, proovime!

2015. aastal proovisin ma õnne oma esimesel nädalamängul. Ma lõpetasin 30 viskega üle pari ja ühtlasi said mulle selgeks ka OB reeglid. Jep, ma viskasin rohkem kordi OB-sse kui ma oleks tahtnud. 😁

Õnneks mu sportlase hing ei lubanud alla anda ja ma hakkasin võistlema aina rohkem. 2015. aasta augustis võitsin ma oma esimese PDGA C-tieri võistluse MJ19 võistlusklassis ja lõpetasin Eesti meistrivõistlused kuuendana.

Järgmisel aastal otsustasin ma fookuse viia sulgpallilt rohkem discgolfile. Mul õnnestus võita enda vanuseklassis nii talvised kui ka suvised Eesti meistrivõistlused ning sellega kvalifitseerusin võistlema Eesti koondisega Euroopa meistrivõistlustel Soomes Oulus. Euroopakad läksid suurepäraselt kuni viimase ringini, kus me pidime mängima kõige tugevama tuulega, mida ma elus näinud olen.

Tali Open
Tali Open 2016.
European Championships 2016 Oulu 1
Euroopa meistrivõistlused 2016 Oulu. Eino Ansio
European Championships 2016 Oulu 2
Euroopa meistrivõistlused 2016 Oulu. Eino Ansio

Pärast euroopakaid hakkasin ma mängima rohkem võistlusi väljapool Eestit. Ma hakkasin koostööd tegema kogenud Eesti discgolfari Ardo Sepaga, kes elas sellel ajal Soomes. Reisisin mitmeid kordi üle lahe, et mängida tugevama tasemega rahvusvahelisi võistluseid. Ma õppisin palju, aga samas tegin ka omajagu vigu. Näiteks arvutasin oma võistluste lõppskoori valesti kokku, mis andis mulle hõbeda asemel pronksi. Aga mis teha, eks vigadest õpitaksegi... 😉

Umbes samal perioodil hakkasime me Ardoga panema rõhku minu mängu analüüsimisele ja tehnikale, et leida üles nõrgemad kohad. Ma olen Ardole väga tänulik, et ta nende aastate jooksul mind aitas ja teadmisi jagas. Tänu sellele õppisin ma tegema võistlussituatsioonis targemaid otsuseid ning analüüsima oma ringe sügavamalt pärast võistlusi.

Ja ühtlasi sain ma endale ka oma esimese ametliku toetaja - mind võttis enda tiiva alla Latitude 64° Balti tiim, powered by Chilli Disc Golf.

Epic view
Estonian Open 2017. Marko Saviauk
160m ace
Kohustuslik pilt pärast 160m topsi.
Valgjärve Open 2016
Valgjärve Open 2016. Ragnar Loova

Aeg meheks saada

2017 oli minu esimene aasta MPO divisjonis ja ma teenisin lepingu Latitude 64° core tiimi. Juunioridest meestesse tulemine ei olnud alguses (mentaalselt) kõige lihtsam, aga Eesti meistrivõistlustel sain tubli viienda koha. Mis kõige tähtsam - see hooaeg sütitas mind rohkem tööd ja trenni tegema, et tõesti ühel päeval saavutada midagi vägevat.

Iga aastaga hakkasin ma Euroopas tuuritama aina rohkem ja mängisin maailmatasemel radu nii Soomes, Rootsis, Tšehhis kui ka Horvaatias. Vaikselt tekkisid tutvused erinevate maade discgolfaritega, nende seas ka mõned maailma paremikku kuuluvad mängijad!

2018. aasta suvel võitsin ma oma esimesed täiskasvanute Eesti meistrivõistlused Mäetaguse ja Alutaguse discgolfi pargis. Alates sellest olen ma suutnud neli korda järjest oma tiitlit kaitsta. Neist viimane 2021. aastal Hiiumaa Pühalepa ja Randmäe radadel.

Albert in Latitude 64 Core team
Esimene aasta Latitude 64° põhitiimis. Ragnar Loova
One of the best fan moments for me
Üks ägedamaid fännipilte minu jaoks. Joosep Martinson
Estonian Championships 2017
Eesti meistrivõistlused 2017 Kuutsemäel.
Estonian National Championships 2021 podium
Eesti meistrivõistlused 2021 poodiumil – Mauri Villmann, Me and Kerdo Lepasepp. Margit Kurvits
Estonian National Championships 2019 IMG 1
Eesti meistrivõistlused 2019. Celin Lannusalu
Estonian National Championships 2019 IMG 2
Eesti meistrivõistlused 2019 – Domination face. Celin Lannusalu

Ameerikat avastamas

2019. aastal lendasin esimest korda üle lombi Ameerika Ühendriikidesse. Mind kutsusid endaga suurele seiklusele kaasa norrakas Hakon Kveseth ning tema sõbrad Anders ja Linus (rootslane). Me reisisime Class C matkaautoga maailma esimesele discgolfi rajale, et mängida seal Wintertime Openit. Pärast seda ootasid meid veel Las Vegas Challenge ja Memorial Championships.

Sellel samal aastal õnnestus mul võita European Openil kolmas koht, mida võib lugeda minu läbimurdeks discgolfi maailmakaardil. Sellel võistlusel sain ma ka endale hüüdmine “Bazooka”. Ma arvan, et see video ütleb rohkem kui tuhat sõna: https://youtu.be/VIXj2CtJtYY?t=1727

Suve lõpus sõitsin väiksele USA tuurile koos eestlaste Silver Läti ja Kristin Tattariga. Mul õnnestus külastada mõningaid idaranniku osariike, millest Vermont oli mu kindel lemmik! Ma ühel päeval veel hüppan sellest kosest alla…

Igatahes, mul õnnestus saavutada mõned esikümne kohad National Tour etappidel ja top15 kohad Pro Tour võistlustel. Meie reis lõppes grande finale’ga Winthropis. Ma lõpetasin oma esimesed USA lahtised kümnendana ja mängisin viimase võistluspäeva lead cardis, millest leiad video siit: https://youtu.be/g5jEXSiIjvU

Winthrop piitsustas mind viimasel päeval päris korralikult. 😀

Our Sats for EO week
Meie "Sats" EO nädalaks. Eagle, Robert, Andrea, Maris, Joosep ja kaamera taga Kaidi.
And after this – Bazooka was born.
Ja hetk hiljem - sündis Bazooka. Eino Ansio
4 amigos in USA
"The Crew" - mina, Linus, Anders ja “Big Dawg” Hakon.
Champagne shower after the awards ceremony at EO
Tähistamine peale auhinna tseremooniat European Openil. Eino Ansio
Leaderboard for the final round of European Open 2019
Liidergrupp viimaseks ringiks European Openil. Eino Ansio
Delaware Challenge round 2 leaderboard
Delaware Challenge 2. ringi liidergrupp. Alyssa Van Valen
MVP Open at Maple Hill, Hole 9
MVP Open, Maple Hill, 9. rada. Alyssa Van Valen

2020…

Aasta alguses allkirjastasin Latitude 64°-ga kolmeaastase lepingu, mis andis mulle võimaluse oma discgolfiga seotud eesmärke ja unistusi veel paremini ellu viia.

2020… Bang! Covid-19 baby! Väga vaikne aeg. Ja kui ma Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi erialal suve alguses lõpetasin, siis ainuke asi, mis mulle jäänud oli, oligi discgolf. Ja Kristiine, minu äge pruut, kes on professionaalne võrkpallur. 😛

Kuna koroona kriis üle maailma aina süvenes, siis ma otsisin meeleheitlikult viise, et uuesti Ameerikasse lennata, aga lahendusi polnud, sest USA oli oma piirid mittekodanikele sulgenud. Tulemuseks oli see, et ma üritasin mängida Soomes ja Eestis nii palju võistlusi kui vähegi võimalik. Ma osalesin enamikel Soome Prodigy Pro Tour etappidel, kus Soome parimad mängijad pakkusid head konkurentsi.

Pärast hooaja lõppu sõitsin ma Prantsusmaale Nancysse, kus oli Kristiine võrkpalliklubi ja muidugi võtsin kaasa ka oma kaasaskantava korvi, et väljaspool hooaega end vormis hoida. Covid ei teinud seda aega eriti lihtsaks, sest Prantsusmaal olid eriti karmid reeglid - öine liikumiskeeld, limiteeritud võimalused jõusaalis käimiseks, restoranid/poed suletud jne...

Õnneks mul õnnestus saada headeks sõpradeks kahe Kristiine tiimikaaslase kutiga, Vincent ja Philippe, kes tutvustasid mulle prantsuse (söögi- ja joogi) kultuuri ning viisid mu maitsemeele täiesti uuele tasemele. Ja kui tüdrukud olid välismängul, siis panime tiimi kokku ja veetsime aega Verdanskis. Kes teab, see teab. 😉

Delaware
See hetk kui eksid oma viske liiniga Delaware's... Alyssa Van Valen
My French disc golf buddies
Minu Prantsusmaa discgolfi sõbrad, kohalikust Nancy discgolfi klubist. Pilt on tehtud Pompei discgolfipargis..
Me and Kristiine
Mina ja minu Kristiine. Merit Hirvoja-Tamm
Vincent and Philippe
Mes amis Vincent ja Philippe.
Graduated
Lõpetatud Ässalt. Kristiine Miilen
Nancy volleyball MVP Gilles in the middle.
Nancy võrkpalli MVP Gilles keskel.
Strength and conditioning coach Matteo
Üldkehalise ettevalmistuse treener Matteo aka see mees, kes taob naelu rusikatega seina. Tegelikult olümpiasportlane taekwondos. Tänu temale oli mul võimalik jätkata enda hooaja ettevalmistustreeningutega, kui Covidi piirangud oli väga karmid.

Vastuvoolu ujudes

2021. aasta alguses otsisin ma endiselt võimalusi USAsse sisenemiseks. Aastane paus hakkas vaikselt närvidele käima ja kangekaelne Albert ei suutnud seda eriti hästi välja kannatada. Pärast pikka otsimist õnnestus mul leida väike lootusekiir - eurooplased, kes on Schengeni alast olnud väljas rohkem kui 14 päeva, võivad Ameerikasse reisida. Go big or go home mentaliteet hakkas tööle ja party planning committee (vihje kõikidele “The Office”i fännidele 😉) hakkas reisi ette valmistama.

Ma valisin oma “karantiini riigiks” Mehhiko ja valmistusin seal eelseisvaks tuuriks 16 päeva. See oli mu elu üks raskemaid treeninglaagreid. Kuum ja niiske kliima tegid oma töö ja veel need krokodillid… just kidding! Nägin iguaane, kes olid juba päris hirmutavad mu jaoks. Üks, mis kindel - Cancuni lähen ma ühel päeval tagasi! 😉

Estonian National Championships 2020.
Eesti meistrivõistlused 2020. Joosep Martinson
Cancun
Playa Delfinies Cancunis.
Mayan ruins
Maiade varemeid avastamas Tulumis..

Minu geniaalne plaan töötas ja ma jõudsin edukalt USAsse tagasi, et seal kaks kuud tuuritada. Selle aja jooksul mängisin ma maailmameistrivõistluseid, mitmed DGPT võistlusi ning leidsin endale palju uusi sõpru. Radade ülesehitus ja tase oli päris kõvasti arenenud võrreldes varasemaga. Võistluste korraldus - boom, nagu öö ja päev. Ma tundsin ennast nagu PGA võistlustel ja konkurents oli tihedam kui eales varem!

See reis oli vajalik, et saada aru, milles oli vaja paremaks saada ning ma olin valmis sinna aega ja tööd panustama!

Bazooka in Mexico
Ei suutnud ahvatlusele vastu panna.
Great Lakes Open 2021
Great Lakes Open 2021 aka Kibuvitsafestival. Brittany Dickerson
USDGC 2021
USDGC 2021. Brittany Dickerson

Pärast lühikest aega Euroopas, sõitsin ma hooaja teises pooles teist korda Ameerikasse. Seekord tegin ma kohustusliku vahepeatuse Horvaatias, mille me koos soomlaste Väinö Mäkelä ja Luukas Rokkaneniga kahenädalaseks treeninglaagriks muutsime. Oli rõõm nende kahe ägeda Soome kuti abil oma trenni taset tõsta ja maha pidada võistluslikke treeningringe ja puttimislahinguid.

Horvaatiast Ameerikasse lendamine kujunes filmi “Terminal” järjeks. Mind ei lastud Istanbuli lennujaamas New Yorgi lennule, mille tagajärjel ma olin kolm päeva lennujaamas kinni ning kirsiks tordil oli mingist kohalikust toidust saadud toidumürgitus! Ma ei andnud alla ja õnneks tänu oma sihikindlusele jõudsin ma lõpuks ikkagi USAsse. Sellel korral tegin minituuri - mängisin kolm võistlust, millest viimane oli USDGC ehk USA lahtised meistrivõistlused.

Ma ei mänginud nii nagu ma oleks tahtnud, aga mul õnnestus oma Gold-X Ballista Proga visata 646ft (ehk umbes 197 meetrit), mis tõi mulle USDGC distantsivõistluse võidu.

Me, Luukas and Väinö
"Young fellas" plaani pidamas, mitu jäätist järgmisele kihlveole vahele läheb. Mina, Luukas ja Väinö. Dinko Šimec
USDGC distance competition winners
USDGC distantsivõistluse võitjad ja showcase'i osalejad. Eagle, Garrett, Ella and Natalie. Conrad Meyer

Siin minu lugu hetkel lõppebki.

Et olla minu tegemistega kursis, hakka mind jälgima Instagramis ning ära unusta veebilehte külastada, kuhu tuleb kõige uuem info võistluste, tulemuste ja muu kohta.

Bazooka out. 😘

Suns out guns out
Suns out guns out. Alyssa Van Valen

Jälgi mind Instagramis

Jälgi mind Facebookis

Jälgi mind YouTube'is